{"id":153,"date":"2023-04-17T09:51:48","date_gmt":"2023-04-17T09:51:48","guid":{"rendered":"http:\/\/www.gregeron.ee\/?p=153"},"modified":"2023-06-16T13:49:31","modified_gmt":"2023-06-16T13:49:31","slug":"mitme-palega-viielehine-eluvaat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.gregeron.ee\/index.php\/2023\/04\/17\/mitme-palega-viielehine-eluvaat\/","title":{"rendered":"Mitme palega viielehine eluv\u00e4\u00e4t."},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sellel hooajal saame esimest korda m\u00fc\u00fcgiks pakkuda \u00fcht p\u00f5nevat ja seni v\u00e4he tuntud taime, mil nimeks <strong>viielehine eluv\u00e4\u00e4t ehk Jiaogulan<\/strong> (Gynostemma pentaphyllum). Tegemist on ilusa kiirekasvulise ronitaimega, mis sobib h\u00e4sti amplisse v\u00f5i tugedega toestatult konteinerisse v\u00f5i peenrale. Taime iseloomustavad ronivad varred, v\u00e4ikesed rohelised \u00f5ied ja viie tipuga ovaalsed lehed, sealt ka nimi &#8220;pentaphyllum&#8221;, mis t\u00e4hendab &#8220;viis lehte&#8221;. Tegemist on kahekojalise taimega, mis t\u00e4hendab, et emas- ja isas\u00f5ied asuvad erinevatel taimedel.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image alignleft size-medium is-resized\"><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.gregeron.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/eluvaat_4-300x300.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-157\" width=\"220\" height=\"220\" srcset=\"https:\/\/www.gregeron.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/eluvaat_4-300x300.png 300w, https:\/\/www.gregeron.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/eluvaat_4-150x150.png 150w, https:\/\/www.gregeron.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/eluvaat_4.png 698w\" sizes=\"(max-width: 220px) 100vw, 220px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Juba vanal ajal sai viielehine eluv\u00e4\u00e4t tuntuks kui &#8220;taim, mis annab pikaealisuse&#8221;. Teda kasutati toiduna ja joogina ning teda peeti v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslikuks ravimiks. Kaugel Hiinas kutsutakse viielehist eluv\u00e4\u00e4ti nimega &#8220;Xian Cao&#8221; ehk &#8220;surematuse taim&#8221;. Seal on teda kasvatatud juba sajandeid ning teda on traditsioonilises hiina meditsiinis kasutatud erinevate haiguste raviks. Teda on kasvatatud ka teistes Aasia riikides nagu Korea, Jaapan ja Vietnam.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuigi meie m\u00fc\u00fcme viielehist eluv\u00e4\u00e4ti p\u00f5hiliselt tema ilusa v\u00e4limuse p\u00e4rast suvelillena, saab teda tarbida erineval moel (tee, pulbrid, kapslid). N\u00e4iteks Hiinas on viielehise eluv\u00e4\u00e4di tee laialt levinud jook ja teda peetakse kohaliku rahvameditsiini oluliseks osaks. Teda on kasutatud paljude haiguste ja vaevuste, nagu v\u00e4simus, seedeh\u00e4ired, hingamisteede probleemid, k\u00f5rge verer\u00f5hk ja diabeet, raviks. T\u00e4nap\u00e4eval on viielehise eluv\u00e4\u00e4di kasulikkuse rohkem uuritud ning teda peetakse tervisliku toitumise osaks, mida v\u00f5ib tarbida nii tee kui ka toidulisandina. Kui teha eluv\u00e4\u00e4dist teed, siis piisab neljast viiest lehekesest. Et maitset p\u00f5nevamaks teha v\u00f5ib segada juurde eri maitsega piparm\u00fcndi lehti.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image alignleft size-large is-resized\"><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.gregeron.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/eluvaat_5-1024x726.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-158\" width=\"336\" height=\"238\" srcset=\"https:\/\/www.gregeron.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/eluvaat_5-1024x726.jpg 1024w, https:\/\/www.gregeron.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/eluvaat_5-300x213.jpg 300w, https:\/\/www.gregeron.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/eluvaat_5-768x545.jpg 768w, https:\/\/www.gregeron.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/eluvaat_5.jpg 1241w\" sizes=\"(max-width: 336px) 100vw, 336px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\"><em>Viielehise eluv\u00e4\u00e4di taimed juba kosuvad<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viielehise eluv\u00e4\u00e4di lehed sisaldavad erinevaid f\u00fctokemikaale, sealhulgas saponiine, flavonoide ja pol\u00fcsahhariide, mis arvatakse andvat talle tema ravimisomadused. Teda peetakse laia toimespektriga taimseks abivahendiks, mis aitab alandada kolesteroolitaset, tugevdada immuuns\u00fcsteemi ja v\u00e4hendada p\u00f5letikku. Viimasel ajal on viielehist eluv\u00e4\u00e4ti rohkem hakatud kasutama adaptogeenina (aine, mis aitab organismil stressile kohaneda ja soodustab \u00fcldist heaolu). Teda kasutatakse ka traditsioonilises hiina meditsiinis toetamaks pikaealisust ja tervislikku vananemist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viielehise eluv\u00e4\u00e4di kasvatamine on suhteliselt lihtne. Teda saab kasvatada nii siseruumides kui ka v\u00e4ljas, kuid ta vajab palju p\u00e4ikesevalgust. Viielehine eluv\u00e4\u00e4t eelistab toitainerikast ja vett h\u00e4sti l\u00e4bi laskvat kasvupinnast. Taim on k\u00fclma\u00f5rn ja ei pruugi meie tingimustes talvituda! K\u00fcll aga ei ole see soodsates tingimustes v\u00e4listatud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nagu enamike taimsete lisandite puhul, on soovitav ka enne viielehise eluv\u00e4\u00e4di suuremahulist kasutamist konsulteerida tervishoiut\u00f6\u00f6tajaga, eriti kui teil on olemasolevad terviseprobleemid v\u00f5i v\u00f5tate ravimeid. Viielehine eluv\u00e4\u00e4t ei sobi kasutada lapseootel naistel ega imetavatel emadel. Nemad v\u00f5ivad lohutuseks lihtsalt tunda r\u00f5\u00f5mu sellest, kuidas eksootiline eluv\u00e4\u00e4t amplis end eestimaa p\u00e4ikese k\u00e4es suureks sirutab \ud83d\ude42<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcpris pikalt on viielehisest eluv\u00e4\u00e4dist juttu ka Aias\u00f5bra lehel, kel huvi, siis kindlasti soovitame lugeda: (<a rel=\"noreferrer noopener\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/aiasober.ee\/liigikirjeldused\/eluvaat\/\">https:\/\/aiasober.ee\/liigikirjeldused\/eluvaat\/<\/a>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kust saab viielehist eluv\u00e4\u00e4ti endale koju osta?<\/strong><br>Tomtato kartultomati ja viielehise eluv\u00e4\u00e4di taimed saab n\u00fc\u00fcd iga\u00fcks ise v\u00e4lja valida ja osta Saaremaa suurimast ja vanimast suvelilleaiandist ehk Sikassaare Aiandist, mis asub Voolu 6 Kuressaare. Samal ajal v\u00f5ib juurde valida kauneid suvelilli ja erinevaid k\u00f6\u00f6giviljataimi. Edaspidi saab sealt samast osta ka teise p\u00f5nevaid Gregeroni taimeka taimi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sellel hooajal saame esimest korda m\u00fc\u00fcgiks pakkuda \u00fcht p\u00f5nevat ja seni v\u00e4he tuntud taime, mil nimeks viielehine eluv\u00e4\u00e4t ehk Jiaogulan (Gynostemma pentaphyllum). Tegemist on ilusa kiirekasvulise ronitaimega, mis sobib h\u00e4sti amplisse v\u00f5i tugedega toestatult konteinerisse v\u00f5i peenrale. Taime iseloomustavad ronivad varred, v\u00e4ikesed rohelised \u00f5ied ja viie tipuga ovaalsed lehed, sealt ka nimi &#8220;pentaphyllum&#8221;, mis t\u00e4hendab [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":155,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-container-style":"default","site-container-layout":"default","site-sidebar-layout":"default","disable-article-header":"default","disable-site-header":"default","disable-site-footer":"default","disable-content-area-spacing":"default","footnotes":""},"categories":[4],"tags":[25,29,21,24,22,26,28,27,20,23],"class_list":["post-153","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-tooteuudised","tag-adaptogeen","tag-aiand","tag-eluvaat","tag-gynostemma-pentaphyllum","tag-jiaogulan","tag-rahvameditsiin","tag-ronitaim","tag-suvelilled","tag-viielehine-eluvaat","tag-xian-cao"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.gregeron.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.gregeron.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.gregeron.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.gregeron.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.gregeron.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=153"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.gregeron.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":255,"href":"https:\/\/www.gregeron.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/153\/revisions\/255"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.gregeron.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/155"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.gregeron.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=153"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.gregeron.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=153"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.gregeron.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=153"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}